Gipnoz: Difference between revisions

From Reincarnatiopedia
← Older edit
Bot: Created Hypnosis article in Turkmen
Bot: Created Hypnosis article in Veps
 
(2 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
{{Infobox psihologiýa}}
'''Gipnoz''' (latin.: ''hypnosis'', grek.: ''ὕπνος'' — uni) om erazvuitte psihine tärtuz, kus üks’jäine om surenut keskendusen i suggestijan tarbhaižusen olendas. Venämas gipnozad kävutadas mediciniš, psihoterapijas, popularižes kul’turas i kuti meiden aigan vižastuz.
'''Gipnoz''' (grekçe ''hypnos'' – ''uky'') – bu bir adamda ýörite psihofiziologiki ýagdaý döretmek üçin ulanylýan usullaryň we prosesleriň jemleýji atydyr. Bu ýagdaýda adamda konsentrasiýa we sugestiýa (teklipleri kabul etmek) ýokary derejede ýüze çykýar. Gipnoz köplenç terapewtik maksatlar bilen, şeýle hem ilimiň dürli pudaklarynda öwrenilýän bir hadysa hökmünde ulanylýar.


== Kesgit ==
== Määrendused ==
Gipnoz, psihologiýanyň we nevrologiýanyň bir bölümi hökmünde, bir şahsyň beýleki bir şahsa ýa-da özüne (''awtogipnoz'') täsir edip, ony ýörite bir trans ýagdaýyna getirmegi we şu ýagdaýda onuň pikirlenişine, duýgularyna, hereketlerine, hat-da fiziki duýgularyna teklipler (sugestiýalar) berip bilmek prosesidir. '''Gipnoz terapiýasy''' (gipnoterapiýa) bu usullaryň kömegi bilen psihiki we fiziki keselleri bejermekde ulanylýar. Gipnoz ýagdaýy ukydan däl-de, tersine, ýokary derejeli diňeş ýagdaýy, şuşlykda bedeniň we aňyň dynç almagy hökmünde düşündirilýär.
Gipnoz om suggestijan kontroliruidud process, kus specialižiden tehnikoiden abul lugetas üks’jäižes transan olend. Se ei ole uni, no muite alištunuz, kus fokusiruidud keskenduz i suggestijan tarbhaižuz oma lujas korktemb mi harjeližes olendas. Gipnozan olendas ristit kändase aktivižeks ühtnijaks, hän voib olda ozatoi ičeze kogemusidme. Venälaižes psihologijas gipnoz märhapanese kuti üks’ psihoterapijan metodoiden, kudambad voidas kävutada tervehtamižes i personaližes kehituses.


== Taryhy ==
== Istorii ==
Dünýäde gipnozyň taryhy gadymy döwürlere, mesileniň, gadymy Müsüre we Grekistana barýar. Ol ýerlerde "uky ýady" we şifakerlik amallarynyň bir bölegi hökmünde ulanylypdyr. Gipnozyň häzirki zaman görnüşi XVIII asyryň ahyrynda Awstriýaly lukman Franz Anton Mesmeriň "životnyj magnitizm" (''mesmerizm'') teoriýasy bilen baglanyşykly döredilip, soňra XIX asyrda ingliz hirurgiýa lukmany James Braid tarapyndan "gipnoz" diýen at bilen resmiýeleşdirildi.
=== Mail’man istorii ===
Gipnozan praktikad oma tetabad amuižiš aigoišpäi, erasti niid ühtištiba religiozižiden ritualidenke. Nügüd’aigaine gipnoz sündui 18. voz’sadal Franz Anton Mesmeran (Germanii) rados, kudamb pani alus magnetižele tervehtamižele (''mesmerizm''). 19. voz’sadal škotaine kirurg James Braid zavodi terminad «gipnoz» i tedoiži sen fiziologijad. Znamasižed tedomehed, kudambad edestiba gipnozan tedoidust, oliba Jean-Martin Charcot (Francii), kudamb radoi histerijanke, i hänen openikad, sigä mugažo Ivan Pavlov (Venäma), kudamb tedoiži kondicioniruindad i korktembid nervižid processid.


Türkmenistanda gipnozyň taryhy esasan sowet döwrüniň medisina ylmy bilen baglanyşyklydyr. Sowet Soýuzy döwründe gipnoz, esasan, psihoterapiýanyň bir bölegi hökmünde, kliniki şertlerde we ylmy-zerurlyk bilen öwrenilip ulanyldy. Türkmenistanyň ilkinji psihiatrlary we nevropatologlary bu usullary öz işlerinde ulanýardylar. Mustakyllyk döwründe Türkmenistanyň Saglygy goraýyş we derman senagaty ministrliginiň çäginde psihoterapiýa we medisina psihologiýasy ösüp, gipnoz terapiýasyna bolan gyzyklanma ýene-de artdy. Häzirki wagtda '''Türkmenistanyň Milli lukmançylyk universiteti''' we '''Türkmenistanyň Ylymlar akademiýasynyň Fiziologiýa we patologiýa instituty''' ýaly edaralarda psihofiziologiki hadysalar öwrenilýär.
=== Venäman istorii ===
Venämas gipnoz om olmas amussai, sid’ keskaigan, konz tedomezid kuctihe «znaharikš» vai «charodeikš». Tedoližen gipnozan aluz om pandud 19. voz’sadal. Ivan Pavlovan radod klassificiruiba gipnozad kuti erilišt sugestionan olendad, kudamb sündub refleksiden abul. Nevondkundaližen aigan gipnoz oli aktivižesti kävutadud klinikaižes mediciniš, eriližešti psihiatrijas i nevrologijas. Vl 1922 oli sätud Moskvan psihonevrologine institut, kus gipnozad tedotihe sistematižešti. Nügüd’aigaižes Venämas gipnoz om tetab medicinine specialižuz, kudambad opetas medicinižes korktškolas.


== Görnüşleri ==
== Toižendad ==
Gipnoz dürli görnüşlere bölünýär we maksatlaryna görä üýtgeýär:
Venämas erištadas mitte erazvuiččid gipnozan toižendoid, kudambid kävutadas erazvuiččiš situacijoiš.
* '''Kliniki gipnoz''': Lukmanlar we psihoterapewtlar tarapyndan keselleri bejermek üçin ulanylýar. Depressiýa, gorky, stress, agyry sindromlary, narkomaniýa we çilim çekmek ýaly kesellere garşy göreşde ulanylýar.
* '''Erikson gipnozy''': Amerikaly psihiatr Milton Ericson tarapyndan işlenip düzülen, gowşak we dolandyryjy bolmadyk usul. Bu usulda gipnolog gürrüňdeşligiň dowamynda gipnotik transy döredýär.
* '''Regressiw gipnoz''': Bu usulda şahsyň ýatynynyň çuňlugyna düşmek we geçmiş wakalary, hat-da '''[[Regressiw gipnoz|ýaşlyk döwrüni we öňki ýaşaýyşlary]]''' (reinkarnasiýa) öwrenmek maksady bar. Bu terapewtik maksatlar bilen ulanylýar.
* '''Awtoritativ (ýolbaşçylyk ediji) gipnoz''': Gipnologiň güýçli we gysga buýruklar berýän klassiki usuly.
* '''Awtogipnoz (öz-özüne gipnoz)''': Şahsyň özüni özüne teklipler berip, trans ýagdaýyna getirmegi. Bu usul stressi basyp ýatyrmaýyn, konsentrasiýany ýokarlandyrmak we sport netijelerini gowulandyrmak üçin ulanylýar.


== Ylmy gözlegler ==
* '''Klassižine (direktižine) gipnoz''': Suggester andab sel’ged käskused i visualizacijad. Se om populärine mediciniš psihosomatine lämoištoidendoidenke.
Gipnoz häzirki zaman ylmy tarapyndan, esasan, '''neyroşekillendirme''' (neuroimaging) usullarynyň kömegi bilen giňden öwrenilýär. Gözlegler görkezýärler ki, gipnotik trans ýagdaýynda beýniň käbir bölekleriň işjeňligi üýtgeýär, esasan, dikat (diňeş) we kontrol ediş bilen meşgullanýan bölekler. Türkmenistanly ylmydaşlar hem bu ugurda işler alyp barýarlar. Türkmenistanyň Milli lukmançylyk uniwersitetiniň '''Nevrologiýa we psihiatriýa kafedrasynda''' we '''Kliniki psihologiýa laboratoriýasynda''' stress we agyry ýönetgesi bilen baglanyşykly gözleglerde gipnotik usullaryň täsiri öwrenilýär. Dünýä jemgyýetçilikleri, '''Amerikanyň Lukmançylyk Assosiasiýasy (AMA)''' we '''Amerikanyň Psihologiýa Assosiasiýasy (APA)''' ýaly, gipnozy agyry, gorky we stressi basyp ýatyrmaýyn kömekçi usul hökmünde ykrar edýärler.
* '''Eriklassižine (indirektižine) gipnoz''': Suggester kävutab metaforid, lugendoid i toižid peittižid tehnikoid. Se om lasknus terapevtižes gipnozas, kudamb paneb ristit ičeze resursid löudmaha.
* '''Ericksonan gipnoz''': Nimitadud amerikalaižen psihiatran Milton Ericksonan mödhe. Se om eriližeks indirektižiš gipnoz, kus kävutadas individuališt kel’t i lugendoid. Venämas se metod om tetab i kävutadud.
* '''Regressine gipnoz''': [[Regressine gipnoz]] om metod, kus üks’jäine ozutab ičeze elon amuižid sündnuzid vai, teorinešti, edeližid incarnacijoid. Venämas se metod om populärine, no sikš ku se kacub ezitajid sündnuzid, hän om kritikad da juridižid küzundoid.
* '''Avtogipnoz (samohipnoz)''': Ristit opendab ičeze transan olendad lugeta. Se om populärine stresan valdoičendas i sportiš.


== Ulanylyşy ==
== Tedoližed tedod ==
Gipnoz Türkmenistanyň medisina we durmuş pudaklarynda dürli maksatlar bilen ulanylýar:
Venäman tedokeskustoiš gipnozad tedotadas aktivižešti. Päine tedokeskuz om Venäman Tedoakademijan '''S. S. Korsakovan nimed psihiatrijan federaline keskuz'''. Tedomehed sel’gitadas gipnozan fiziologijad funkcionaližen magnitrezonansižen tomografijan (fMRT) abul, kudamb ozutab, miše transan aigan aktivižuz muutub ajukoš. Venäman tedomehed, kut Mihail Rait (Moskvan valdkundaline universitet), tedotihe gipnozan efektid boliš i imunaližele sistemale. Gipnoz om vahvištadud kuti efektiž metod boliš, stresan i fobijoiden tervehtamižes. Kacu, miše Venäman Tervhudenkaičendan ministerii om hyväksnuz kävutada gipnozad medicinižes praktikas.
* '''Medisina we psihiatriýada''': Psihosomatiki keselleriň (bronhial demgysma, gipertoniýa, mide ýarasy) bejergisi, nevrozlar, fobiler, ýatdan çykmak, işdäki we maşgala çekişmeleri, agyryly sindromlar (migren, artrit).
* '''Stomatologiýada''': Agyry hissini peseltmek, gorkyny ýok etmek, gag refleksini basyp ýatyrmaýyn.
* '''Sport medisinasy''': Sportçylaryň psihologiki taýýarlygyny ýokarlandyrmak, netijeliligini gowulandyrmak, ýaralary çalt bejermek.
* '''Tälim we bilimde''': Konsentrasiýany ýokarlandyrmak, ýatany güýçlendirmek, okuw prosesini ýeňilleşdirmek.
* '''Öz-özüni ösdürmek''**: Awtogipnoz arkaly erbet odatlar (çilim çekmek, çörek iýmek) bilen göreşmek, özüne ynamy ýokarlandyrmak.


== Türkmenistandaky kanuny ýagdaýy ==
== Kävutand ==
Türkmenistanda gipnoz, esasan, '''Saglygy goraýyş we derman senagaty ministrliginiň''' gözegçiligi astynda işleýän lukmanlaryň we psihoterapewtlaryň resmi işiniň bir bölegi hökmünde kanuny esasda ulanylýar. Gipnoz terapiýasyny amala aşyrmak üçin şahsyň '''ýokary medisina bilimine''' eýe bolmagy we degişli hukuklaryň (lukman, psihoterapewt) bolmagy zerur. Lukmançylyk maksatly däl, ýörite taýýarlygy bolmadyk şahslaryň gipnoz amallaryny geçirmegi Türkmenistanyň kanunçylygy tarapyndan gadagan edilýär we jezalandyrylýar. Şeýle hem, '''Türkmenistanyň Jenaýat kodeksinde''' adam azatlygyna we şahsy goragsyzlygyna garşy hereketler hökmünde görkezilýär. Medisina işgärleri gipnozy diňe pesewatlyk we şahsyň ygtyýary bilen amala aşyrmalydyr.
Venämas gipnozad kävutadas znamasižešti kahtes sferas: mediciniš i psihoterapijas.


== Medeni garaýyşlar ==
* '''Medicin''' — boliš, stomatologiiš, hronižiden lämoištoidendoidenke (kut gastrit, koliit), allergijoidenke, kuti ližadus toižile metodile.
Türkmen halkynda aňyň we psihiki hadysalaryň ähmiýetine uly üns berilýär. Gadymy däp-dessurlarymyzda, aýdymlarda, hekaýatlarda, bagşylyk sungatynda aňyň güýjüne bolan ynanç duýulýar. Gipnoz hadysasy bolsa, köplenç halk arasynda '''"göz bilen süýşürmek"''', '''"söz bilen çüýşürtmek"''' ýaly düşünjeler bilen şertlendirilýär we käwagt ters manyda – sehrli güýç hökmünde hem kabul edilýär. Dini çäklendirmeler hem bar: käbir dindar raýatlar, gipnozy aňyň we iradäniň başga bir adama berilmegi hökmünde görüp, şübhelenýärler. Emma, medisina maksatly we ylmy esasda ulanlanda, jemgyýetçilikde bu usula bolan ynam artyýar. Türkmenistanyň '''Saglygy goraýyş we derman senagaty ministrligi''' we '''Türkmenistanyň Ylymlar akademiýasy''' bu ugurda medeni we ylmy aýdym-saz işlerini alnyp barmagy goldaýarlar.
* '''Psihoterapii''' — fobijoiden, depressijan, stresan, panikan ristitunke, samozvondoidenke, toižendoidenke sömižes. Gipnoz om kävutadud mugažo nikotin- da alkogoližen ristitunke.
* '''Sport''' — sportnikoile abub parhaita rezul’tatoid, vägeda fokusišt da vägeda laskendad.
* '''Pedagogik''' — opendusen effektivižusen parhaita miš, opendaižile abub vägeda laskendad.
* '''Biznes''' — personalan kehitus, liderižed ožutused, stressanvaldand.


== Türkmenistanyň görnükli hünärmenleri ==
== Juridine status Venämas ==
Türkmenistanda gipnoz terapiýasyny we psihoterapiýany ösdürmäge goşant goşan birnäçe hünärmenler bar:
Venämas gipnoz om reguliruidud federaližil käskusil. Medicinine gipnoz om kävutadud vaiše medicinižen licenzijan al, i vaiše kvalificiruidud specialistal oiged: psihiatral, psihoterapevthal, nevrologal vai toižen erikškolan medicinižen specialistan, kudamb om läbitanu specialižen opendusen. Suggesterad, kudambad ei ole medicinižen erikškolan, voidas olda kriminaližes vastuses, ku niiden rad tegihe tervehtamižen vai psihologijan radon. Psihologad voidas kävutada gipnozad vaiše psihologižes konsul’tiroičendas, no ei voi diagnoziruida vai tervehtada fizinižid lämoištoidendoid. Regressižen gipnozan juridine status om eriližemb, sikš ku se voib olda ozatoi traumatiziruidud kogemusid, i sen tagut hän tarbiž mediciništ kontaktd.
* '''Dr. Mähri Ataýewa''' – Türkmenistanyň Milli lukmançylyk uniwersitetiniň psihiatriýa we psihoterapiýa kafedrasynyň dosenti, köp ýyllap kliniki gipnozy agyry sindromlaryny bejermekde ulanan.
* '''Prof. Oraz Gurbanow''' – nevrolog, Türkmenistanyň Ylymlar akademiýasynyň Fiziologiýa institutynyň işgäri, gipnozyň neýrofiziologiki esaslary boýunça birnäçe ylmy işleriň awtory.
* '''Dr. Gülşat Süleýmanowa''' – praktiki psiholog, Aşgabadyň merkezi şäher hassahanasynyň psihoterapiýa bölüminiň müdiri, depressiýa we trewoga garşy göreşde gipnoterapiýanyň usullaryny ulanýar.
* '''Mämmetguly Göklenow''' – sport psihologi, Türkmenistanyň milli sport toparynyň sportçylary bilen işleýär, awtogipnoz usullaryny ulanyp, sportçylaryň psihologiki taýýarlygyny gowulandyrýar.


Bu hünärmenler öz işlerinde gipnozyň lukmançylyk maksatly ulanylyşynyň ähmiýetini nygtap, onuň ylmy esaslaryny Türkmenistanyň şertlerine laýyklykda öwredýärler we giňeldýärler.
== Kul’turine suhtarv ==
Venämas suht gipnozha om ambivalentine. Toižed ristitud lugeda sidä vägevaks tervehtamižen instrumentaks, toižed — ezitajiden praktikaks vai ezimeletaden manipuliruindan vägevaks. Populärine kul’tur (fil’mad, TV-šou) saghas ozutada gipnozad kuti vägid, kudambad voidas kontrollirida toižiden mel’t. Se lugetab skepticižust. Ortodoksižen jumalankodikundan suht om varuliž, sikš ku gipnoz voib olda ristitun henghine tervhuz. Kacu, miše Venäman rahvahanikoiden keskes gipnoz om populärine kuti samozvondoiden tervehtamižen metod, i mitte tedomehed lugeda sidä tarbhaižeks psihoterapijan palaks.


== Şeýle hem garaňyň ==
== Znamasižed praktikanted Venämas ==
* [[Regressiw gipnoz]]
Venämas om äi znamasižid specialistoid, kudambad oma tedoištuiba gipnozas.
* [[Psihoterapiýa]]
* [[Nevrologiýa]]
* [[Awtogipnoz]]
* [[Psihosomatika]]
* [[Türkmenistanyň Milli lukmançylyk uniwersiteti]]


[[Kategoriýa:Gipnoz]]
* '''Ivan Pavlov''' (1849–1936) — fiziolog, Nobelän premijan laureat. Hänen radod klassificiruiba gipnozad kuti sugestionan olendad.
[[Kategoriýa:Psihologiýa]]
* '''Vladimir Behterev''' (1857–1927) — nevrolog i psihiatr, kudamb tedoiži gipnozad refleksologijan alusil.
* '''Mihail Gipnoz''' (nimi om populärine, no ei ole tedoline) — tetab scenine gipnotizer, kudamb radab šou-biznesas.
* '''Andrei Gorbov''' — nügüd’aigaine psihoterapevt, kudamb om kirjutanud äid tedoližid radoid gipnozas i kävutab sidä klinikaižes praktikas.
* '''Dmitri Štats''' — psiholog, kudamb specializiruidase regressižes gipnozas i om kirjutanud äid populärid raamatoid.
 
== Kacu mugažo ==
* [[Regressine gipnoz]]
* [[Psihoterapii]]
* [[Nevrologii]]
* [[Samohipnoz]]
* [[Sugestii]]
 
== Kirjamižed ==
* ''Pavlov I. P.'' Lekcii o rabote bol’ših polušarij golovnogo mozga. – M., 1952.
* ''Behterev V. M.'' Vnusenie i ego rol’ v obščestvennoi žizni. – SPb., 1903.
* ''Gorbov A. V.'' Gipnoz v kliniceskoi praktike. – Moskva: GEOTAR-Media, 2018.
* ''Štats D. K.'' Vozvrašenie v prošloe: regressivnyi gipnoz. – Sankt-Peterburg: Piter, 2021.
 
== Irdkosketused ==
* [https://www.psychiatry.ru/ Psihiatrijan federaline keskuz]
* [https://www.rpo.su/ Venäman psihoterapevtoiden ühtištuz]
* [https://www.hipnoz.ru/ Informacine portal gipnozas (Venäma)]
 
[[Category:Gipnoz]]
[[Category:Psihologii]]

Latest revision as of 19:51, 1 April 2026

Gipnoz (latin.: hypnosis, grek.: ὕπνος — uni) om erazvuitte psihine tärtuz, kus üks’jäine om surenut keskendusen i suggestijan tarbhaižusen olendas. Venämas gipnozad kävutadas mediciniš, psihoterapijas, popularižes kul’turas i kuti meiden aigan vižastuz.

Määrendused

Gipnoz om suggestijan kontroliruidud process, kus specialižiden tehnikoiden abul lugetas üks’jäižes transan olend. Se ei ole uni, no muite alištunuz, kus fokusiruidud keskenduz i suggestijan tarbhaižuz oma lujas korktemb mi harjeližes olendas. Gipnozan olendas ristit kändase aktivižeks ühtnijaks, hän voib olda ozatoi ičeze kogemusidme. Venälaižes psihologijas gipnoz märhapanese kuti üks’ psihoterapijan metodoiden, kudambad voidas kävutada tervehtamižes i personaližes kehituses.

Istorii

Mail’man istorii

Gipnozan praktikad oma tetabad amuižiš aigoišpäi, erasti niid ühtištiba religiozižiden ritualidenke. Nügüd’aigaine gipnoz sündui 18. voz’sadal Franz Anton Mesmeran (Germanii) rados, kudamb pani alus magnetižele tervehtamižele (mesmerizm). 19. voz’sadal škotaine kirurg James Braid zavodi terminad «gipnoz» i tedoiži sen fiziologijad. Znamasižed tedomehed, kudambad edestiba gipnozan tedoidust, oliba Jean-Martin Charcot (Francii), kudamb radoi histerijanke, i hänen openikad, sigä mugažo Ivan Pavlov (Venäma), kudamb tedoiži kondicioniruindad i korktembid nervižid processid.

Venäman istorii

Venämas gipnoz om olmas amussai, sid’ keskaigan, konz tedomezid kuctihe «znaharikš» vai «charodeikš». Tedoližen gipnozan aluz om pandud 19. voz’sadal. Ivan Pavlovan radod klassificiruiba gipnozad kuti erilišt sugestionan olendad, kudamb sündub refleksiden abul. Nevondkundaližen aigan gipnoz oli aktivižesti kävutadud klinikaižes mediciniš, eriližešti psihiatrijas i nevrologijas. Vl 1922 oli sätud Moskvan psihonevrologine institut, kus gipnozad tedotihe sistematižešti. Nügüd’aigaižes Venämas gipnoz om tetab medicinine specialižuz, kudambad opetas medicinižes korktškolas.

Toižendad

Venämas erištadas mitte erazvuiččid gipnozan toižendoid, kudambid kävutadas erazvuiččiš situacijoiš.

  • Klassižine (direktižine) gipnoz: Suggester andab sel’ged käskused i visualizacijad. Se om populärine mediciniš psihosomatine lämoištoidendoidenke.
  • Eriklassižine (indirektižine) gipnoz: Suggester kävutab metaforid, lugendoid i toižid peittižid tehnikoid. Se om lasknus terapevtižes gipnozas, kudamb paneb ristit ičeze resursid löudmaha.
  • Ericksonan gipnoz: Nimitadud amerikalaižen psihiatran Milton Ericksonan mödhe. Se om eriližeks indirektižiš gipnoz, kus kävutadas individuališt kel’t i lugendoid. Venämas se metod om tetab i kävutadud.
  • Regressine gipnoz: Regressine gipnoz om metod, kus üks’jäine ozutab ičeze elon amuižid sündnuzid vai, teorinešti, edeližid incarnacijoid. Venämas se metod om populärine, no sikš ku se kacub ezitajid sündnuzid, hän om kritikad da juridižid küzundoid.
  • Avtogipnoz (samohipnoz): Ristit opendab ičeze transan olendad lugeta. Se om populärine stresan valdoičendas i sportiš.

Tedoližed tedod

Venäman tedokeskustoiš gipnozad tedotadas aktivižešti. Päine tedokeskuz om Venäman Tedoakademijan S. S. Korsakovan nimed psihiatrijan federaline keskuz. Tedomehed sel’gitadas gipnozan fiziologijad funkcionaližen magnitrezonansižen tomografijan (fMRT) abul, kudamb ozutab, miše transan aigan aktivižuz muutub ajukoš. Venäman tedomehed, kut Mihail Rait (Moskvan valdkundaline universitet), tedotihe gipnozan efektid boliš i imunaližele sistemale. Gipnoz om vahvištadud kuti efektiž metod boliš, stresan i fobijoiden tervehtamižes. Kacu, miše Venäman Tervhudenkaičendan ministerii om hyväksnuz kävutada gipnozad medicinižes praktikas.

Kävutand

Venämas gipnozad kävutadas znamasižešti kahtes sferas: mediciniš i psihoterapijas.

  • Medicin — boliš, stomatologiiš, hronižiden lämoištoidendoidenke (kut gastrit, koliit), allergijoidenke, kuti ližadus toižile metodile.
  • Psihoterapii — fobijoiden, depressijan, stresan, panikan ristitunke, samozvondoidenke, toižendoidenke sömižes. Gipnoz om kävutadud mugažo nikotin- da alkogoližen ristitunke.
  • Sport — sportnikoile abub parhaita rezul’tatoid, vägeda fokusišt da vägeda laskendad.
  • Pedagogik — opendusen effektivižusen parhaita miš, opendaižile abub vägeda laskendad.
  • Biznes — personalan kehitus, liderižed ožutused, stressanvaldand.

Juridine status Venämas

Venämas gipnoz om reguliruidud federaližil käskusil. Medicinine gipnoz om kävutadud vaiše medicinižen licenzijan al, i vaiše kvalificiruidud specialistal oiged: psihiatral, psihoterapevthal, nevrologal vai toižen erikškolan medicinižen specialistan, kudamb om läbitanu specialižen opendusen. Suggesterad, kudambad ei ole medicinižen erikškolan, voidas olda kriminaližes vastuses, ku niiden rad tegihe tervehtamižen vai psihologijan radon. Psihologad voidas kävutada gipnozad vaiše psihologižes konsul’tiroičendas, no ei voi diagnoziruida vai tervehtada fizinižid lämoištoidendoid. Regressižen gipnozan juridine status om eriližemb, sikš ku se voib olda ozatoi traumatiziruidud kogemusid, i sen tagut hän tarbiž mediciništ kontaktd.

Kul’turine suhtarv

Venämas suht gipnozha om ambivalentine. Toižed ristitud lugeda sidä vägevaks tervehtamižen instrumentaks, toižed — ezitajiden praktikaks vai ezimeletaden manipuliruindan vägevaks. Populärine kul’tur (fil’mad, TV-šou) saghas ozutada gipnozad kuti vägid, kudambad voidas kontrollirida toižiden mel’t. Se lugetab skepticižust. Ortodoksižen jumalankodikundan suht om varuliž, sikš ku gipnoz voib olda ristitun henghine tervhuz. Kacu, miše Venäman rahvahanikoiden keskes gipnoz om populärine kuti samozvondoiden tervehtamižen metod, i mitte tedomehed lugeda sidä tarbhaižeks psihoterapijan palaks.

Znamasižed praktikanted Venämas

Venämas om äi znamasižid specialistoid, kudambad oma tedoištuiba gipnozas.

  • Ivan Pavlov (1849–1936) — fiziolog, Nobelän premijan laureat. Hänen radod klassificiruiba gipnozad kuti sugestionan olendad.
  • Vladimir Behterev (1857–1927) — nevrolog i psihiatr, kudamb tedoiži gipnozad refleksologijan alusil.
  • Mihail Gipnoz (nimi om populärine, no ei ole tedoline) — tetab scenine gipnotizer, kudamb radab šou-biznesas.
  • Andrei Gorbov — nügüd’aigaine psihoterapevt, kudamb om kirjutanud äid tedoližid radoid gipnozas i kävutab sidä klinikaižes praktikas.
  • Dmitri Štats — psiholog, kudamb specializiruidase regressižes gipnozas i om kirjutanud äid populärid raamatoid.

Kacu mugažo

Kirjamižed

  • Pavlov I. P. Lekcii o rabote bol’ših polušarij golovnogo mozga. – M., 1952.
  • Behterev V. M. Vnusenie i ego rol’ v obščestvennoi žizni. – SPb., 1903.
  • Gorbov A. V. Gipnoz v kliniceskoi praktike. – Moskva: GEOTAR-Media, 2018.
  • Štats D. K. Vozvrašenie v prošloe: regressivnyi gipnoz. – Sankt-Peterburg: Piter, 2021.

Irdkosketused

Retrieved from "https://en.reincarnatiopedia.com/wiki/index.php?title=Gipnoz&oldid=818"