Kuhlotjiswa

From Reincarnatiopedia
Revision as of 13:49, 1 April 2026 by WikiBot2 (talk | contribs) (Bot: Created Hypnosis article in Swati)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)

Incasiso

Kuhlotjiswa noma hypnosis kuyisimo se-kucabanga lesijwayelekile lapho umuntfu atfolakala ekhululekile, ekhululekile ekhatsi, kodvwa aniketeleke ekucinisweni kwemcondvo. Akusikho kulala noma kuhlanya, kepha kuyindlela yekucabanga lapho umuntfu abe khona ekulaleleni nasekubuketeni ngendlela lengcono. Kuhlotjiswa kuvame kusetjentiswa njengendlela yekwelapha noma yekutfutfukisa umuntfu, lapho kusetjentiswa khona emahlamvula noma imiyalelo lephelele.

Umlandvo

Emlandvweni waseNingizimu Afrika kanye naweSwatini, tinchubomgomo tekuhlotjiswa tihlobene netindlela temvelo tekwelapha nema-sangoma kanye nama-inyanga. Loku kufaka ekhatsi kusetjentiswa kwemitsi, kucula, kugiya, kanye nemisindvo yekweluleka kwelinye lisiko lekuvuselela umuntfu noma kumtfutfukisa. EmaSangoma ngelinye lilanga abe asebentisa tindzaba tekuhlotjiswa ngekucinisa umcondvo wemuntfu ngekuhamba naye etindzabeni letimnyama noma ekhatsi.

Kwelinye luhlangotsi, kuhlotjiswa lwaseNtshonalanga lafika eNingizimu Afrika ngeminyaka yawo-1900, ikakhulukati ngekuhlangana kwemfundvo ye-psychology kanye nemfundvo yemvelo yase-Afrika. Loku kwaholela ekutseni kube nekucubukela phambili ekusetjentisweni kwemphilo lengcondvweni.

Tinhlobo Tekuhlotjiswa

Kunetinhlobo tehlukene tekuhlotjiswa:

  • Kuhlotjiswa Kwezeluleko: Lapho umelaphi abeka imibono noma emahlamvula etilwimini temuntfu lohlotjisiwe.
  • Kuhlotjiswa Lokujwayelekile: Lapho umuntfu ahlotjiswa ngekutsi abe yedvwa noma ngekuhlanganyela nebantfu labanyenti, ikakhulukati ekucocweni noma emahhovisini.
  • kubuyiselwa emuva ngekuhlotjiswa: Indlela lapho umuntfu abuyiselwa emuva etintfweni takhe tangaphambilini, noma etintfweni tekubona kwakhe, ngekuhlotjiswa.
  • Kuhlotjiswa Kwemvelo: Lapho umuntfu ahlotjiswa ngaphandle kwekutsi akaboni kutsi kuyahlelwa, njengalesikhatsi umuntfu atsatsa umjovo noma alalele umculo.

Lolucwaningo Lwesayensi

Lolucwaningo lwesayensi eNingizimu Afrika luchaza kutsi kuhlotjiswa kungasita ekunciphiseni kucabangisisa, kukhulisa umtimba, kunciphisa kubuhlungu, kanye nekunciphisa imikhuba lemibi njengokubhema. Ticwaningo letinhle tivela etikhungweni temfundvo eNingizimu Afrika njenge-University of Cape Town kanye ne-University of the Witwatersrand tikhombisa kutsi kuhlotjiswa kungenta umuntfu abe nekucinisekisa lokuncane ekucabangeni kwakhe.

Kodvwa, lolucwaningo lusekhona ekucaleni, futhi kunemibuto lemibili mayelana nekutsi kuhlotjiswa kungaba nemsoco kangakanani ekwelapheni tifo letifana ne-depression noma tifo tekucabanga.

Kusetjentiswa Kwakho

Kuhlotjiswa kusetjentiswa kakhulu eNingizimu Afrika naweSwatini ngetindlela letilandzelako:

  • Kwelapha Ngengcondvo: Kunciphisa kucabangisisa, kukhulisa umtimba, kunciphisa kubuhlungu, kanye nekunciphisa imikhuba lemibi.
  • Kwelapha Ngemtimba: Kunciphisa kubuhlungu ngesikhatsi sekutalwa noma sekuhlinzwa, kanye nekunciphisa kubuhlungu kwemitsambo.
  • Kutfutfukisa Umuntfu: Kukhulisa kuciniseka, kunciphisa kwesaba, kanye nekukhulisa kusebenta kahle emsebentini noma esikolweni.
  • Kwelapha Imikhuba Lemibi: Kunciphisa kubhema, kudla kabi, noma kusetjentiswa kweNkotini.

Simo Semtsetfo eSwatini naseNingizimu Afrika

ESwatini, kuhlotjiswa akukabhaliswa ngendlela lefanele ngaphansi kwemtsetfo weMitsi. Loko kusho kutsi umuntfu lohlotjisako kufanele abe ngumelaphi lophakamiswe noma abe nesivumelwano sekusebentisa lelindlela. Kuhlotjiswa lokusetjentiswa ngaphandle kwemvumo yemtsetfo kungaholela ekutfoleni inhlawulo.

ENingizimu Afrika, kuhlotjiswa kubhalisiwe ngaphansi kwe-Health Professions Council of South Africa (HPCSA). Umuntfu lohlotjisako kufanele abe ngudokotela we-psychology, umelaphi we-psychiatry, noma umfundzi we-clinical psychology lophakamiswe. Kuhlotjiswa lokusetjentiswa ngaphandle kwemvumo kungaholela ekujezisweni ngaphansi kwemtsetfo weMitsi.

Imibono Yemasiko

EmaSwati kanye nemaNingizimu Afrika, kuhlotjiswa kuyachazwa ngetindlela temvelo. EmaSangoma kanye nama-inyanga abona kuhlotjiswa njengendlela yekwelapha ngekuhlanganyela nemvelo. Kodvwa, labanye bantfu bayayesaba lelindlela ngenca yemfundvo yebandlulu noma ngenca yekungati kahle.

Kunemibono lemibili: labanye bayabona kuhlotjiswa njengendlela yekwelapha, kantsi labanye bayakubona njengendlela yekukhohlisa noma yekusebentisa amandla emtimbeni wemuntfu.

Labamelaphi Labatiwe BaseSwatini naseNingizimu Afrika

  • Dr. Sipho Dlamini (eSwatini): Umfundzi we-psychology lohlotjisako, losetjentise kuhlotjiswa ekwelapheni bantfu labacabangisisa kakhulu.
  • Prof. Linda Richter (eNingizimu Afrika): Umfundzi we-psychology lohlotjisako, losebente kakhulu ekwelapheni bantfu labacabangisisa kakhulu nasekunciphiseni kubuhlungu.
  • Dr. John Lamola (eNingizimu Afrika): Umfundzi we-psychiatry lohlotjisako, losebente kakhulu ekwelapheni bantfu labacabangisisa kakhulu nasekunciphiseni kubuhlungu.
  • Gogo Nomsa Mabuza (eSwatini): Umelaphi wemvelo lohlotjisako, losebentisa tindzaba temvelo tekuhlotjiswa ekwelapheni bantfu.

Bona Futhi